BBC Micro
See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) |
Standard BBC Micro A/B korpus | |
Tootmise vahemik | 1981–1994 |
---|---|
Väljalaskmis kuupäev | 1. detsember 1981 |
Tüüp | mikroarvuti |
Tootja | Acorn Computers Ltd |
Arendaja | BBC |
CPU | 2 MHz MOS Technology 6502/6512 |
Elektritarve | 50 W |
Eellane | Acorn Atom |
Järglane | Acorn Archimedes |
BBC Micro ehk British Broadcasting Corporation Microcomputer System on sari Acorn Computersi mikroarvuteid, mida toodeti 1980. aastatel "BBC Computer Literacy Projecti" otstarbel. Sarja nime all toodeti üheksat arvutimudelit, millest esimest kuut (Model A, B, B+64, B+128, Master 128, ja Master Compact) loetakse tänapäeval sarja osaks, kui hilisemad loetakse juba Acorn Archimedes sarja.
Acorn võitis BBC konkursi arvutile, mis saaks kasutust nende arvutialases kirjanduses ja televisioonis, oma prototüübiga Acorn Proton. Disainitud järjena nende eelmisele Acorn Atom arvutile täitis see BBC nõudmisi ja see nimetati ümber BBC Microks. [1]
BBC Micro on tuntud kui töökindel ja laiendatav arvuti. Acorn kasutas seda oma ARM arhitektuuri arendamiseks ja simuleerimiseks[2], mis on tänapäeval kõige enam toodetud käsustiku arhitektuur.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]ITV telesaate "The Mighty Micro" eeskujul tuli BBC-l idee teha telesaade, mille kaudu laiemale publikule tutvustada arvuteid ja nende laiu kasutusalasid. Telesaate kõrvale oli vaja ka arvutit, mida publikule müüa. BBC kohtus mitme juhtiva mikroarvuti firmaga, sealhulgas Acorn Computers. Sellel ajal oli Proton valmis ainult paberil ja nädalaga valmistas tiim esimese prototüübi, mida esitleti BBC-le[4]
Proton täitis kõiki BBC nõudeid, kuigi baaskonfiguratsioonis oli protsessoriks MOS Technology 6502 ja nende tahetud arvuti oli Z80 protsessoriga ja kasutas [CP/M] operatsioonisüsteeni, täideti nõue "Tube" võimekusega, mis lubas BBC Microl suhelda teise kaasprotsessoriga.[5]
Müük
[muuda | muuda lähteteksti]BBC Micro tuli ametlikult välja 1. detsembril 1991, kuigi suurem osa toodangust lükkus edasi järgmisse aastasse[6].
Arvutit prooviti müüa ka USAs ja Lääne-Saksamaal. USAs oli neil lühikest aega suur edu, näiteks oktoobris 1983 oli neil tellimusi 21 miljoni dollari väärtuses. Edu ei jätkanud kaua ja 1986 lõpetati proovimine USAs.[7]
Paljud teised |Rahvaste Ühenduse riigid alustasid samuti projekte rahva arvutite suhtes harimiseks, sealhulgas näiteks India, kus kasutati BBC Micro klooni nimega SCL Unicorn mida tootis Semiconductor Complex Limited, sarnaselt tootis Harry Mazal BBC Microsid ka hispaaniakeelsete riikide jaoks Mehhikos.[8] [9]
Austraaliasse prooviti samuti arvutit eksportida, kuid see ei töötanud kuumas kliimas.[5]
Omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Riistvara
[muuda | muuda lähteteksti]BBC Micro märkimisväärsem osa on tema kiire RAM, sellel ajastul oli tavaline käitada muutmälu kaks korda kiiremini, kui protsessorit, vähendamaks seda kui palju graafika ja protsessor üksteist segavad, kuna Micro protsessor jooksis aga 2 MHz juures mille tõttu oli vaja RAMi mis lubaks 4 miljonit lugemist sekundis. Ainsad kellel oli selleks piisavalt kiire DRAM mõttes oli Hitachi ja esimese prototüübi jaoks toodi käsitsi kohale terves riigis olevad ainsad 4 eksemplari.[10]
Mudelil A on 16 KiB mälu ja mudelil B on 32 KiB mälu, mudel B+64'l 64 KiB millest 32 KiB on tavaline, 20 KiB video jaoks ja 12 KiB lisa mälu (""special Sideways""), mis pikendati mudel B+128'l 76 KiB ja oli kasutatav mälu lehtede abil.[11]
Mäluaadressid | Kasutus |
---|---|
0x0000 kuni 0x3FFF | Alati muutmälu |
0x4000 kuni 0x7FFF | Lisa-RAM, kuulus mudel B standardvarustusse |
0x8000 kuni 0xBFFF | 4 lehelist keele püsimälu originaalis, B+64 ja B+128 puhul muutmälu |
0xC000 kuni 0xFBFF | Operatsioonisüsteemi ROM |
0xFC00 kuni 0xFCFF | Lisandsiin koodnimega Fred |
0xFD00 kuni 0xFDFF | Lisandsiin koodnimega Jim |
0xFE00 kuni 0xFEFF | Mälu kaardistatud sisekasutuseks näiteks graafika, heli jaoks, koodnimega Sheila |
0xFF00 kuni 0xFFFF | Operatsioonisüsteemi püsimälu |
Kiire kiiruse tõttu oli vaja ka mitmeid muid lahendusi. Multipleksorina oli kasutusel National Semiconductor 81LS95. Steve Furberi sõnul pakkusid mitmed tootjad neile alternatiive, millest ükski teine teadmata põhjustel ei töötanud. Sarnane situatsioon oli 6502 andmesiiniga, mille spetsifikatsiooni esimene prototüüp ületas, mis lahenes tänu "Inseneri näpu peale panemisel". Tootmises on sellel kohal takistiriba.[5]
BBC nõuetel kasutasid esimesed BBC Microd lineaarset toiteplokki, kuna võrreldes kommutaator tüüpi toiteplokkidega tootsid need vähem elektromagnetilist kiirgust, reaalsuse läksid need, aga väga kuumaks ja ruumiga oli palju probleeme, mille tõttu BBC nõustus kasutama kommutaator toiteplokke.[5] Mudel A ja mudel B Microd on ehtiatud samale PCB-le ja mudel A on täiesti täiendatav mudel B-ks ilma jootmist vajamata, peale väliste sisendite mille ühendamiseks on vaja joota.[12]
Nii Lääne-Saksamaa kui ka USA versioonidel, pidid riigi nõuete tõttu olema raadio lainete vastased kaitsed.[5]
Heligeneratsiooni eest vastutab TI SN76489, millel on olemas kolm tooni kanalit (suudab mängida kolmetoonilisi akorde) ja üks heli kanal (kasutatav näiteks trummide matkimiseks). BBC Basic vahendusel on võimalik muuta 14 eri tooni generaatori laine kuju karakterit ja samuti helikõrgust ja valjudust.[11][13]
BBC Microl oli 8 graafikamoodi, millest neli olid kasutatavad Mudel A versioonil.[11]
Number | Resolutsioon pikslites | Teksti ridade ja märkide arv | Värvide arv | mälu kulu | BBC Micro versioonid millel olemas |
---|---|---|---|---|---|
0 | 640x256 | 80x32 | 2 | 20 KiB | B |
1 | 320x256 | 40x32 | 4 | 20 KiB | B |
2 | 160x256 | 20x32 | 16 | 20 KiB | B |
3 | Puudub | 80x25 | 2 | 16 KiB | B |
4 | 320x256 | 40x32 | 2 | 10 KiB | A&B |
5 | 160x256 | 20x32 | 4 | 10 KiB | A&B |
6 | Puudub | 40x25 | 2 | 8 KiB | A&B |
7 | Teletext | 40x25 | 16 | 1 KiB | A&B |
Tarkvara
[muuda | muuda lähteteksti]BBC Micro jooksis Acorn MOS operatsioonisüsteemi peal, mis tagas laia API. mis lubas suhelda standardsete seadmete, ROM tarkvara ja ekraaniga. See oli kõik kasutusel BBC BASICus, mis lubas kasutada ka vektorgraafikat, kiitklahve, heligeneratsiooni ja mitmeid muid asju mis olid ligipääsetavad kõigile programmidele[14]
Lisad ja välisseadmed
[muuda | muuda lähteteksti]Micro oli lihtsalt laiendatav ja nii anti talle välja palju arendusi nii BBC ja Acorni enda poolt kui ka konkurentidelt, nagu Torch ja Xcalibur,[15] nende seas ka näiteks:
- Juhtkangid
- Lintmakid
- Kõnegeneraator (Kenneth Kendalli häälega)
- Disketiseadmed
- Econet ühenduse seade
- Lisa mälu
- 6502 teine protsessor
- Z80 teine protsessor
- 32016 teine protsessor
- ARM Evaluation System teine protsessor- esimene väljalastud ARMi protsessor ja üks esimesi RISC protsessoreid[16]
- Teleteksti adapter - üks BBC originaalseid nõudmisi
- BBC Turtle - koodiga liigutatav robot
- IEEE-488 liides
BBC Basic
[muuda | muuda lähteteksti]Põhi programmeerimiskeeleks arvutil oli BBC BASIC, mille eesmärgiks oli olla hariv ja lihtne. Keerulisi programme sai kirjutada ilma masinakeeleta, kuigi võimalus seda kasutada oli sisse ehitatud. Võrreldes Atomi BASIC versiooniga oli see robustsem ja sarnasem toona populaarse Microsoft BASICuga.[14] "Get Started with BBC Basic: Got An Old BBC Micro?". WhoIsHostingThis. Vaadatud 10.05.2021.</ref>
Lisadena Microsofti versioonile oli olemas näiteks REPEAT .. UNTIL, IF .. THEN funktsioonid, muutuja nimed pikendati kahelt tähelt ja sõnede väärtust oli võimalik arvutada EVAL abil. Samuti on BBC Basicul mitmed funktsioonid mis on lubatud tänu masina riistvara spetsiifilistele funktsioonidele nagu 8 erinevat graafika režiimi ja keeruline paljude võimalustega heligeneratsioon.[14]
Teised programmeerimiskeeled
[muuda | muuda lähteteksti]BBC Basic ei olnud ainuke toetatud keel, teisi keeli oli võimalik juurde osta kas diskettidena või lisa ROM kaartidena mille jaoks olid emaplaadil pesad. Valikute hulgas olid näiteks Pascal ja LISP. Z80 lisamise võimaluse tõttu olid toetatud ka kõik CP/M poolt toetatud keeled.[17]
Edasised masinad
[muuda | muuda lähteteksti]1985. aastal lõi Acorn oma 32-bitise RISC CPU, mille nimeks sai ARM1. Furber kirjutas esimese versiooni ARM arhitektuurist 808 rea BASICuga. Esimesed ARMi prototüübid töötasid teise protsessoriga Tubei kaudu ja uus operatsioonisüsteem kirjutati järjest selle tähtsuse vähendamisel ja protsessori enda tähtsuse suurendamisel. See uus protsessor lasti välja nii Acorn Archimedese kui ka BBC nime all.[18]
2016 lasti välja otsene järg sarjale BBC Micro Bit.[19]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Acorn BBC Micro Model A". Centre for Computing History. Vaadatud 9.05.2021.
- ↑ "ARM Instruction Set design history with Sophie Wilson (Part 3)". Charbax. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ "MCU Market on Migration Path to 32-bit and ARM-based Devices". IC Insights. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2021. Vaadatud 9. mail 2021. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ "THE BBC MICRO". Computer History Museum. Vaadatud 10.05.2021.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "Building the BBC Micro (The Beeb) - Computerphile". Computerphile. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ "The BBC Microcomputer and me, 30 years down the line". BBC. Vaadatud 10.05.2021.
- ↑ "Acorn moves out of US". Acorn User. Veebruar 1986. Lk 9. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ "India takes on Beeb assembly". Acorn User. November 1984. Lk 10. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ "Mexico deal gives Beeb south-of-border base". Acorn User. Aprill 1985. Lk 17. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ "Oral History of Sophie Wilson" (PDF). Computer History Museum. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. märts 2016. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ 11,0 11,1 11,2 "BBC MICRO - REVIEW". Computing Today. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ "5. Upgrading". BBC. Vaadatud 10.05.2021.
- ↑ "30 Sound". BBC. Vaadatud 10.05.2021.
- ↑ 14,0 14,1 14,2 "BBC MICRO - REVIEW". Personal Computer World. Vaadatud 10.05.2021.
- ↑ "To The BBC by Bus and Tube" (PDF). Practical Computing. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ "Acorn ARM Evaluation System". Computer History Museum. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ "A Choice of Programming Languages for The British Broadcasting Corporation Microcomputer System" (PDF). Acornsoft. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 10. mail 2021. Vaadatud 10.05.2021.
- ↑ "Steve Furber Talk - Acorn World - 13-09-2009 - Computing History". The Centre for Computing History. Vaadatud 10.05.2021.
- ↑ "Who we are". Micro:bit. Vaadatud 10.05.2021.